Avaleht

Maria Montessori

• Itaalia arst ja pedagoog (1870–1952).
• 1896. aastal lõpetas esimese naisena Itaalias Rooma Sapienza ülikooli ja sai meditsiinidoktori kraadi.
• Ta asus tööle psühhiaatriahaiglas, kus pani lapspatsiente jälgides tähele, et lapsed vajavad meditsiinilise abi asemel hoopis pedagoogilist tuge.
• Ta jätkas lastega töötamist: tegi lapsevaatlusi ja dokumenteeris vaatlustulemused ning tutvus põhjalikult eri kasvatusteadlaste (Rousseau, Pestalozzi, Herbart, Fröbel, Pereira, Itard, Sequin jt) teooriatega. Pereira, Itard ja Sequin: nende kolme mehe teooriatele ja töödele tuginedes lõi Maria Montessori uue kasvatusteadusliku teooria ja selle toeks õppevahendite kogumiku, mis koos moodustavadki Montessori pedagoogika.

• 1904. aastal avaldas oma esimese suure kirjaliku töö ”Pedagoogiline antropoloogia”.
• Tema pedagoogilise karjääri tõeliseks alguseks võib aga lugeda esimese nn laste maja (itaalia k Casa dei Bambini) avamist 1907. aastal Roomas San Lorenzos.
• 1929. aastal asutas koos oma poja Marioga ühingu Association Montessori Internationale (AMI), et oma elutöö autentsust ja kvaliteeti kaitsta ning hoolitseda selle eest, et Montessori meetod ka peale tema surma edasi elaks.

Pedagoogika

Montessori pedagoogika on kasvatus- ja õpetusmeetod, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina.

MOTO: ”Aita mul seda ise teha!”

Õppemeetod jaguneb nelja arenguetapi järgi:

• imikute/väikelaste programm (0-3a), mis jagune omakorda: sünnieelne, laps-vanem rühmad, pesa (Nido) umbes 2-3 kuud kuni kõndima õppimiseni ja väikelaste rühm (toddler) 12/15-3 aastat.
• laste maja (it k Casa dei Bambini): 3-6 aastased lapsed.
• 6-12-aastaste õppeprogramm: alusharidus. Lapse intellektuaalse iseseisvumise aeg. Ajaloo, bioloogia, füüsika, keemia, keele, maateaduse, matemaatika ja muusika õpetus toimub lõimitult.  
• 12-18-aastaste õppeprogramm: sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise aeg, õppimine toimub läbi oma kogemuse ning õpikeskkond on loodud selliseks, et noorel on võimalik osaleda täiskasvanute igapäevaelu tegevustes ning õppida seeläbi vastutust kandma.

Ettevalmistatud keskkond ja viis aineala

Ettevalmistatud keskkond on struktuuriga paik, mis on täiskasvanu poolt loodud, et võimaldada lapsel oma arenguvajadusi täita. See peab sisaldama kõike vajalikku, et 3−6 aastane laps saaks ennast täielikult areneda ja peab võimaldama lapsel iseseisvalt tegutseda, ise uurida ja avastada. Ettevalmistatud keskkond on kodusarnane hubane koht. Ruum on kujundatud ja sisustatud nii, et see vastab lapse füüsilistele ja psühholoogilistele (sotsiaalsed, emotsionaalsed, intellektuaalsed, vaimsed) vajadustele.

Montessori rühmaruum on üks suur ruum, mis siis on jaotatud riiulitega väiksemateks aladeks ainealade kaupa. Vahendid on ära jaotatud ainealade kaupa ja kõik vahendid moodustavad ühtse terviku ning toetavad üksteist. Nendeks on igapäevaelu harjutused, meeltevahendid, emakeel, matemaatika ja kultuur.

• Igapäevaelu harjutuste eesmärgiks on arendada lapse keskendumisvõimet, iseseisvust ja koordinatsiooni.
• Meeltevahendite eesmärgiks on lapse meelte arendamine ja täiustamine ning vastuvõetava info liigitamine ja sorteerimine.
• Emakeelevahendite eesmärgiks on toetada lapse kõne- ja kirjakeele ning lugemisoskuse arengut.
• Kultuuri aineala eesmärgiks on lapsele laialdasemate teadmiste ja kogemuste andmine.
• Matemaatikavahendite abil õpib laps arve, numbreid, kümnendsüsteemi, aritmeetikat, täis- ja murdarve.